VÄÄRIKUS,ALANDUS JA PETTUMUS

Mõned asjad näivad riivavat koera väärikust.Peaaegu igaüks meist on näinud vana koera,kes ei suvatse kaasa teha oma nooremate kaaslaste lapsikus mängus.Kutsikatega tegelevate vanade koerte jälgimine on erakordne kogemus.Nad ilmutavad kannatlikkust,kuid paistavad seda ka pisut häbenevat.
 Paljud filosoofid,isegi mõned koertega lähedalt seotud inimesed,tõrguvad tunnistamast,et koerad võiksid kogeda nii keerukat tunnet nagu alandustunne.Alandatus kutsub inimeste puhul sageli esile enese süüdistamise,ja usutavasti käib sama ka koerte kohta.Üks Oaklandi politseidepartemangu koerterühma treener näiteks rääkis loo,kuidas tema koer oli teda kogemata hammustanud.Kui koer taipas,et oli hammustanud treenerit,nägi ta välja lõpmata häbistatuna,vajus kahetsust väljendades auto põrandale,ise oli niisuguse näoga nagu pomiseks enese ette:"Mul on kahju,mul on nii kahju,taevas hoidku,mida ma küll tegin?"Seepeale loomulikult treener andestas koerale,koer elavnes kohe ja kogu vahejuhtum oli ilmselgelt unustatud.Koertele meeldib kui neile andestatakse.Koer ei pea salavimma ja on õnnelik,kui näeb,et sa ei kanna tema peale viha.
Koer on äärmiselt tundlik naeruvääristamise suhtes.Ta naudib naeru eeldusel,et tema naerab kaasa,kuid ta tunneb äärmist piinlikkust ja on isegi õnnetu,kui ta kahtlustab ,et tema on see,kelle üle naerdakse.
Kui koerad tunnevad häbi,ei süüdista nad selles kindlat inimest või looma,kes selle tunde neis tekitab.Taas kord peab ütlema,et koer justkui tunneks puhast emotsiooni,tunne ja selle tekitaja just nagu polekski omavahel seotud.Sama kehtib tõenäoliselt ka pettumuse puhul.Koerad on selles suhtes eriti tundlikud,kuid harva seostavad nad pettumustunnet inimeste või sõpradega,keda armastavad.Näib,et koertel puudub vajadus kedagi oma hädades süüdistada.
Kuigi on peaaegu kindel,et koeral ei saa olla aimu,millal tema peremees täpselt koju tuleb,-näiteks 5 tunni pärast-usub ta sellele vaatamata kindlasti,et tema peremees tuleb mingil ajal,ja mida varem,seda parem.
Kui selgub,et see nii ei lähe,siis kipub koer pettuma.Tõsiasi,et koerad kipuvad pettuma on tõendiks sellest,et nad aimavad teatud määral tulevikku ette,olgu või järgmiseid sekundeid.Lootuse kadumine või ootuste mittetäitumine on koerte jaoks tavaline kogemus.Paljud inimesed usuvad,et ükski loom ei suuda olla nii pettunud kui koer.Inimesed,kes koolitavad koeri päästetöödeks ütlevad,et kui koerad ei leia kedagi elusalt ,siis nad pettuvad nii väga,et tihtilugu keelduvad edasi töötamast.Sellepärast sokutatakse neile otsingute lõpuks kuhugi ikka üks inimene,kelle koer võiks leida.
Ootused on koera elus olulise tähtsusega.Selle koera käitumine,kes jälgib kuidas peremees sööb ja eeldab,et ka teda toidetakse,erineb teise koera käitumisest,kes teab,et teda ei hakata söötma.Kui koeral poleks tulevikult mingeid ootusi,miks ta siis istub ukse ees,oodates,et keegi tagasi tuleb?On tõsi,et koerad elavad märksa rohkem "nüüd" ja "praegu" kui meie,ent samal ajal on neil oma ajataju,mis võimaldab neil jahti pidada ja teada,millal kallale tungida,kas kohe või hiljem,praegu või natukese aja pärast.
(allikas:Jeffrey Masson`i raamat"Koerad ei valeta")